Mul on olnud kogu aasta eesmärk kirjutada väga täpne lugu oma teekonnast ja aastast. Teadsin, et kui hakkan kirjutama – seda tuleb nii palju ja otsustasin jagada oma kogemuse mitmeks osaks.

Viimastest võistlustest on möödas umbes kaks ja pool kuud, aga ausalt öeldes tundub see igavikuna. Minu jaoks oli just see võistlushooaeg see kõige metsikum, mida ma eales teinud olen. Päris pikk tee oli, et vormi jõuda ja saavutada vorm, mis on kõlblik rahvusvahelistele Fitnessi lavadele. Minu stardipositsioon oli hea, kuid kogu aasta oli mul palju takistusi mida ületada.

Kogu aasta kimbutasid mind kõhu probleemid ja tänu sellele oli raske aru saada, milline mu vorm tegelikult on.

Heal päeval oli mul lame kõht, kõhulihased punnitasid sügavalt. Keskmisel päeval oli veidi puhitust, kõhulihased piilusid kergelt ja pearinglus. Halval päeval oli kõhulihased kadunud ja vorm muutunud täielikult. Kõht punnitas nagu pildilt näete. Iiveldas, pea käis ringi ja kaal tõusis kuni 3kg, mis jälle langes kui oli „hea päev“.

Võistluseks ettevalmistus minu jaoks algas mai keskel, kuna eesmärk oli esimest korda astuda Valio Pro Feel lavale septembri lõpus Tallinnas. Seejärel võistelda Nordic Cupil,  Eesti – ja Maailmameistrivõistlustel. Kokku neli võistlust. 

Minu dieedi stardikaal oli 70kg ja rasvaprotsent 19. Selline kaal ja rasvaprotsent tähendab suurt lihasmassi. Selle saavutamiseks tuleb aastaid järjepidevalt treenida ja jälgida toitumist.

Treener otsustas, et alustan dieeti tavapärasest varem ja väiksema toisu kogusega. Mulle ausalt öeldes ei meeldinud see otsus, sest ma ei ole nii pikka dieeti teinud palju aastaid. Mina olen sportlane kes alustab sügishooajaks ettevalmistavat dieeti kõige varem pärast jaanipäeva.

Minu dieedile tavapärane päevane kaloraaz on 2100 ja pluss. Selleks korraks treener tegi otsuse alustada 1960 kaloriga päevas. Esimesed kaks nädalat tahtsin kodust värvi ka seinalt kraapida – milline meeletu nälg. Kolmandal nädalal peaksin juba harjuma kuid mu nälg aina kasvas. Pidin tõsiselt endaga võitlema. Pidevalt tekkis tunne, et ma pean juurde sööma, olin korduvalt ääre peal midagi juurde ampsamas. Rääkisin kõik need tunded treenerile!

„See oli esimene kord elus kui tundsin, et toitu on mulle liiga vähe ja ma ei suuda selles püsida“

Otsustasime päevast toidu kogust tõsta. Ta usaldas mind, sest teadis, et ma ei ütleks selliseid sõnu niisama emotsioonist või nõrkuse hetkest vaid nüüd on tõsi taga. Iga kui viimane dieet on raske aga minu jaoks oli see nüüd kõrge kaloriga tehtav. 

„Kui ma ei oleks olnud aus oma treeneri vastu ja kui temal ei oleks minu vastu usaldust – oleksin kindlasti ette antud toidust mööda söönud“

Mis on treeneri ja õpilase hea koostöö alus?

Treeneri ja õpilase hea koostöö koosneb aususest ja usaldusest. Aja jooksul õppisime teineteist paremini tundma. Oleme koostööd teinud kokku juba 4 aastat ja see teekond on olnud mägede ületamine.

Õpilase ülesanne on olla enda ja treeneri vastu aus ja usaldusväärne. Ise Fitness treenerina töötades tean kui tähtis on, et õpilane on avatud ja täpne kõiges, mis puudutab seda koostööd. Treenerina enam jaolt tean isegi paljusid vastuseid, kuid annan oma treeneril teha oma tööd ja ei hakka omaloomingut tegema. Minul õpilasena on vastutus täita ette antud juhised detailselt. Minu jaoks on see südameasi! Mulle on oluline treeneriga koostöö ajal oma mõtteid jagada ja osaleda aktiivselt otsustamisel. Kuid kunagi ei tee ma otsuseid ise, ainult koos treeneriga. Minu jaoks on tähtis hoida oma treenerit kursis elus toimuvaga, sest ainult nii on võimalik tulemusi optimeerida. Minu treeneri sõnad minule: „Ma pole kordagi kahelnud, et sa ei suudaks teha seda mida tegema pead“. Ma usun tugevalt sellesse, et edu alus on järjepidevus, raske töö ja täpsus igas valdkonnas.

Võistlusvormi saavutamine ei ole kunagi käkitegu!

Kõik see, mis on pealt näha on kaugel reaalsusest. Võistlejad on suure vaimse ja füüsilise koormuse all. Samal ajal käivad tööl ja tegeled igapäevaelu asjadega. Minu dieedi esimesed poolteist kuud sujusid hästi. Kuigi kõhu probleemid ei kadunud aga õnneks vahetult enne jaanipäeva sain lõpuks diagnoosi. Alustasin juuli alguses raviga mida kartsin, sest teadsin selle mõjust rasva põletusele. Täpselt nii oligi. Dieedi alguses vorm edenes soovitult ja ravi alustades kõik läks palju raskemaks. Tegin kõik selleks, et „rasva põletada“ aga ei saanud soovitud tulemust. Mind valdas pidev segaduse tunne, kuna vorm ei tahtnud tulla.

Lõpuks mõistsin, et on asju mida ma mõjutada ei saa. Pean jääma endale kindlaks ja andma endast parima. Fitness on osa minu elust ka ilma võistlusteta. Pidin olema valmis projekti pooleli jätmiseks.

15 nädalat dieeti möödus märkamatult kuid tõsiselt endaga võideldes. Kui täiesti aus olla siis võitlesin enda meele ja keha lisaks ka koduste probleemidega. Vaimne vägivald paarisuhtes, mis oli juba pikemalt osa minu elu. Ma olen hiljem aru saanud, et võistlemine oli üks minu viis sellest eemale saada. Võibolla isegi ennast petta selle olemasolust? Mina jätkasin oma projekti selle kõrvalt edasi kuniks esimeste võistlusteni oli jäänud 3 nädalat. Oli aeg minna treeneri ette vastu võtma kontrolltöö eest suulist tagasisidet. See tagasiside oli pehmelt öeldes kõike muud mida kuulda tahtsin. Treeneri sõnad minule: „Jätame Valio Pro Feel võistluse vahele“. Mu vorm ei olnud võistlusteks veel valmis.

Olin vaimselt nii löödud tagasisidest, sest olin meeletu töö ära teinud. Nutsin järgmised 2 päeva ja ketrasin enda peas kõike. Ma teadsin, et tal on õigus kuid seda oli raske vastu võtta. Kuid kordki ei tulnud mul pähe alla anda.

„Elasin oma tunded välja ja lähksin projektiga edasi“

3 päeva enne esimest võistlust ei olnud veel otsustatud kas ma võistlen või ei. Reedel video vahendusel (2 päeva enne võistlust) tehti otsus.

„läheb kaubaks :D“

Nüüd hakkas kiire :D! Tavapärased võistluseelsed tegevused olid tegemata ja ausalt öeldes võtsin vabalt kogu võistlemist kuna mul ei olnud suuri ootuseid.

Tundsin end võistlustel hästi ja teate mida!? MA VÕITSIN! Kaks päeva tagasi ma ei teadnud kas võistlen ja täna on mu käes kuldmedal. Ma olin täiesti šokeeritud! Valasin õnne pisaraid ja tõdesin: Sihikindlus ja täpsus sai tasutud – ma ei andnud alla ja mu käes on selle tulemus.

Järgmised võistlused olid kohe ukse taga.

Koheselt oli vaja reele tagasi saada, sest vorm oli piisav, et võistelda Nordic Cupi lisaks ka Diamont Cup-il Põhja Makedoonia. 

Nordic Cup-I võistlus hommikul nägin enda madalaimat kaalu, parimat ja kuivimat vormi – kahjuks see rõõm kestis ainult mõne tunni. See sama vorm ei püsinud Nordic Cup lavani. 

„Midagi ma tegin, mis tekitas mu naha alla meeletu vee koguse. Kõik kuivus ja lihas definitsioon oli kadunud – reaalselt ilma naljata mu keha värises nagu sült“

Oli arusaadav miks sain 4 koha kui nägin videolt milline see välja nägi. 

Põhja-Makedoonias sain 2 koha, millega olin väga rahul. Ma olingi 2 koht, sest teised olid märkimisväärselt minust kehvemad ja esimene koht oli kindlasti minust parem. Siinkohal tahan ära mainida, et esimese koha saanud võistleja oli tarvitanud keelatuid aineid vormi saavutamiseks. Olin pisike tema kõrval! Esimest korda elus mõtlesin – kas Wellness kategooria nii võimast alakeha on ikka võimalik naturaalselt saavutada🙄? 

„Mina olin oma töö teinud ja olen uhke oma naturaalse vormi üle“

Hooaeg olnud üsna pikk ja 2 võistlust veel ees ootamas. Lõpp on alati üsna karm, väsimus võtab võimust ja tahaks ainult magada. Meeletu reisimine ja rakkes olemine igapäevaselt – olin täielikult läbi ja tundsin end pidevalt haigena :=.

Vaatamata kõikidele õnnestumistele on see enamasti olnud päris mullis elamine ja see on sageli “edu” üks alus. Kõrvalseisjatele silmis paistab kõik särav ja vägev, kuid nähtavad tipphetked on vaid murdosa nõutavast tervikust. 

Eesti meistrivõistlused ja Maailmameistrivõistlused

Eestikad läksid nagu udus, olin haige ja tegin ilmselt enda kõige kehvema soorituse. Ausalt öeldes tahtsin lihtsalt koju. Sain viisaka 3 koha ka olin sellega rahul. Pole mõtet oma kohas pettuda, kui võistlen abiaineid kasutanud sportlasega ja ei anna endast parimat välja.

Tsiteerin tuntud Soome mees kulturisti sõnu: „Naturaalne vorm ei saa ja ei peaks võistlema abiainetel tehtud vormi vastu. Kui nad kõik on teinud kõva tööd, ei ole need vormid omavahel võrreldavad“

Täpselt sama oli Maailmameistrivõistlused. Ma ausalt öeldes ei tea kui palju dopingu teste tehti kuid oli selge, et suurem osa oli mingil ajaperioodil tarvitanud. Paljud sportlased ajastavad ainete kasutamise nii, et teste tehes ei tule midagi välja. Hommikusöögi lauas oli äge vaadata naisi mehelike omadustega :D.

Mina enda maailmameistrivõistluste vormiga rahul ei olnud, ma ei tundnud ennast hästi. Dieedi lõpus kadus minu kehast massiivsus ja täidlus.. Vormist tuli väsinud ja pisike. Ma olin kutu – see oli näha!

Ma olen rahul, et pidasin vastu ja vorm oli konkurentsivõimeline. See hooaeg pani mind mõtlema väga mitmele teemale, millest räägin peagi. Mis saab edasi? To be continued….. 🥰